Smishing: kuidas SMS-pettust ära tunda

Smishing (SMS + phishing) on pettus, mis jõuab teieni tekstisõnumitega: SMS-i, aga ka WhatsAppi, Viberi või iMessage’i kaudu. Põhimõte on sama mis e-kirja õngitsusel, kuid telefonis olevat sõnumit usaldatakse veelgi rohkem ja seda loetakse sageli kiirustades. Väikesel ekraanil on lingi tegelikku aadressi raskem näha, mistõttu vajutatakse lingile sagedamini kui e-kirjas.

Kõige levinumad smishingu stsenaariumid

• Paki kohaletoimetamine: „Teie pakk ootab, makske 1,99 EUR tollimaksu“ koos lingiga kulleri võltslehele.
• Pank: „Tuvastati kahtlane makse, kinnitage oma isik“ koos lingiga võltsitud sisselogimislehele.
• Maksuamet või muu riigiasutus: „Teil on õigus maksutagastusele, täitke vorm“.
• Tööandja või juht: „Kas saad kiiresti vastata? Mul on abi vaja“ – juhipettuse algus.
• Auhinnad ja kampaaniad: „Võitsite telefoni! Vajutage lingile, et auhind kätte saada“.

Märgid, mis smishingu reedavad

Üksik märk ei tõenda veel pettust, kuid mitu märki koos on selge põhjus peatuda.

• Ootamatu sõnum paki kohta, mida te pole tellinud, või pangalt, mille klient te ei ole.
• Link kummalise või lühendatud domeeniga (bit.ly, juhuslikud märgid, lõpud .top / .xyz).
• Kiirustav, ähvardav toon: „24 tunni jooksul“, „viimane hoiatus“, „konto suletakse“.
• Palve sisestada lingi kaudu kaardinumber, parool või isikukood.
• Tundmatu või välismaine telefoninumber, kuigi saatja esitleb end kohaliku asutusena.
• Väikesed, kuid kummalised tasud (näiteks sümboolne „tollimaks“), mille eesmärk on kaardiandmed kätte saada.

Miks smishing toimib paremini, kui arvata võiks

Telefon on isiklik seade ja SMS-e on ammu kasutatud päris teadete jaoks: pangakoodid, pakkide olekud. Seetõttu usaldatakse tekstisõnumit rohkem. Lisaks on telefonis linkide aadressid sageli peidetud ja sõnumeid loetakse liikvel olles või tööde vahel, kui tähelepanu on hajunud. See kombinatsioon teebki smishingu tõhusaks.

Mida kahtlase sõnumiga teha

• Ärge vajutage lingile ega helistage sõnumis toodud numbrile.
• Ärge saatke sõnumit kolleegidele „kontrollimiseks“, vaid teavitage IT-d.
• Kui sõnum puudutab panka või kullerit, avage nende ametlik rakendus või veebileht ise, mitte lingi kaudu.
• Blokeerige number ja kustutage sõnum, kui olete veendunud, et see on pettus.
• Kui olete juba sisestanud kaardi- või sisselogimisandmed, helistage kohe pangale ja vahetage paroolid.

Pidage meeles: ei pank, kuller ega riigiasutus palu teil kunagi sisestada parooli ega kaardi PIN-koodi SMS-is oleva lingi kaudu.

Kuidas kaitsta meeskonda smishingu eest

Smishing sihib ka töötajate isiklikke telefone, kus on sageli tööpost, seega ei saa kaitse piirduda arvutitega. Kõige tõhusam on meeskonnale regulaarselt päris näiteid meelde tuletada ja reageerimist harjutada. Opsineli simulatsioonid saadetakse e-postiga ja õppetunnid käsitlevad ka SMS-pettusi, nii et töötajad õpivad neidki ära tundma.